Tere! Mina olen kakuke Õlivia.
Jutustan teile loo minu suurest seiklusest.
Alustaksin siis kõigepealt oma elu algusest. Mu ema oli mingi saiamees kes tegi mu jahust ja munast ja sellisest asjast. Kuna ma olin väga eriline kakk siis pühendas saiamees mulle tähelepanu ja see tegi mu elavaks ning kuigi ma olin väga tänulik saiamehele ei soovinud ma siiski et mind nahka pistetaks.
Pärast ahjust käimist ma põgenesin. Nimelt veeresin aknast alla ja sattusin laia maailma.
Veeresin lootusetult ringi ning mõtlesin et oleks vast parem olnud kui ma ei oleks ära läinud kuid otsus oli langetatud.Olin väga kurb ning viskasin ennast pikali ja mõtlesin igaveseks sinna pikutama jääda.
Mind segas kellegi rääkimine, avasin silmad ja nägin oma ees juustu juppi kes piiksus:,, Tere! mina olen Pimoli. Sa näed päris üksildane, tule ma viin sind Toidaaliasse.''
Õlivia ei olnud kunagi sellisest maast kuulnud kuid nõustus siiski kaasa minema.Teepeal sai ta teada et Pimoli valmistas koduperenaine kes jättis Pimoli hiirtesöögiks. Pimoli põgenes ja sattus Toidaaliasse.
Pimoli lõpetas jutu sest nad olid jõunud kanalisatsioonikaane juurde. Ta lausus paar võlusõna ja kaan avanes.
No comments:
Post a Comment